Vaevalt et kirjanik Leelo Tungal isegi teab, mitu raamatut on ta kirjutanud elu jooksul.
Leelo Tunglalt on ilmunud 30 värsi- ja 25 proosaraamatut lastele ning noortele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. On kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte (Barbara-diloogia, Kollitame! Kummitame!, Anna ja Aadama lood), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale (Kirju liblika suvi, Pille, Madis ja teised), noorsoojutte (Neitsi Maarja neli päeva, Varesele valu), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele (Väike ranits, Pururikas laps, Kristiina, see keskmine). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus.
Lasteluuleraamatud:
Karune lugu (1975)
Koera elu (1976)
Hundi lugemine (1978)
Mooni avastamine (1978)
Väike ranits (1982)
Seltsis on segasem (1983; vene k. 1984)
Tere-tere (1985)
Sul on teha mehetöö (1987)
Vana vahva lasteaed (1988, valikkogu)
Ema abilised (1991)
Minu kodu (1991)
Aastaring (1992)
Tondu (1993)
Põrsas Pamp (1993; soome k. 1993)
Põrsapõli (1994)
Palju õnne sünnipäevaks! (1994; K. E. Söödi luuleauhind 1995)
Kassileegu (1996)
Kõik on emadele kallid (1996)
Päkapiku pähklikott (1996)
Tubli lapse tunnikell (1996)
Küll on hea! (1998; K. E. Söödi luuleauhind 2000)
Marjajuur lume all (2000)
Tema amet (2001)
Kirjad jõuluvanale (2001)
Pururikas laps (2002)
Kõige ilusam ema (2002)
Sampo värviraamat (2002)
Lepatriinu faksiga (2004, valikkogu)
Väike jõulusoov (2004)
Koer tunneb koera (2006, valikkogu, jutud ja luuletused)
Lätikeelne jäätis (2006; K. E. Söödi luuleauhind 2007)
Salajutt (2006)
Sabaga päike (2007)
Proosaraamatud:
Neitsi Maarja neli päeva (1980), vene k. 1986
Pool koera (1983) vene k. 1991
Kirju liblika suvi (1986; Virumaa lasteraamatu preemia 1986)
Pille, Madis ja teised (1989)
Kartul, lehm ja kosmonaut (1986; inglise k. 1991)
Kristiina, see keskmine (1989; soome k. 1994; 2. koht Nukitsa konkursil 1992)
Barbara ja suvekoerad (1992; A. H. Tammsaare nim. aastaauhind 1992; 2. koht Nukitsa konkursil 1994)
Vaesed jõulud, rikkad jõulud (1993)
Vampiir ja pioneer (1993)
Humanitaarmõrv Bestoonias (1993; pseud. Lola Fiaccola)
Barbara ja sügiskoerad (1994)
Ema Luule jõulukaardid (1995)
Nagu kass ja koer (1995)
Krutski linna lood (1997)
Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval (1997; Kultuurkapitali aastaauhind 1997)
Varesele valu (2002; noorsoojutuvõistluse 2. koht 2000)
Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas (2002)
Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassistamine Vana-Inimlas (2002)
Anna ja Aadama lood (2003)
Siri Siiriuselt (2003)
Siil Felix ja päkapliks Kerli (2004; 3. koht Nukitsa konkursil 2006)
Siil Felix ja kriminaalne loomaaed (2005; 3. koht Nukitsa konkursil 2006)
Siil Felix ja sekelduste sügis (2005; 3. koht Nukitsa konkursil 2006)
Väike draakon ja päkapikud (2005)
Hernetont Ernestiine (2005)
Koer tunneb koera (2006)
Seltsimees laps ja suured inimesed (2008)
Lisaks lasteraamatutele on L. Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste, koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. L. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud inglise, leedu, soome ja vene keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt krrltes.
Õppekirjandus:
Aabits (1997)
Emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998).
Lastenäidendid ja muusikalilibretod:
"Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku".
Tõlkinud vene keelest B. Ahmadulina, J. Akimi, O.Drizi, M.Borissova, S.Marshaki,E. Moshkovskaja, M.Tsvetajeva jpt. luulet, inglise keelest lasteluulet ja "Hallo, Dolly!" libreto, saksa keelest "Rügemendi tütre" libreto, reaaluste abil armeenia, gruusia, komi, tshehhi, valgevene jm. rahvaste luulet.
